kui su lumevaip tuisus viimast jaksu kokku võttes kriipivalt kevadet peletab, aprillis
kui esimene jääpurikas päikesekiirtest läbistatuna topeltvikerkaare heidab
kevadest pöörane tokris rändkass, kes kuseb rõõmust kiredes su maja esikusse ja sa eriti ei pahandagi
viimane õnnetu hang hoovinurgas higistamas, nagu viie veaga platsilt haihtuv korvpallur
huumuse ja kõdu peen aroom peale esimest vihmasadu
vana roostes labidas, mis maasse lüües jääkihti ei taba kõlab kui summutist tulistatud lask
ninna tungiv lehtede põletamise ving, kuskil eemal, kerge suitsulont
O3(uppercase)
ridamisi istujaid Tartu raekoja platsil, sest nüüd nad saavad seda endale lubada
kerge põrutus löökaugu läbimisel
värvilise õhupalliga tänaval koperdavad lapsed - mingi erakonna telknikud on juba aktiviseerunud
reha, sahisemas läbi sügisest jäänud lehe- ning okkarisu, nagu kandlemäng
varahommikul kriiskav koor, mees-? ei linnu-, linnu segakoor
suurveest jõllitav ront, millel passib üksik mõtliku ilmega päevakoer
avatud akende vahel ruttav tuuleiil, pühkimas tubadesse kogunenud pimedust ja väsimust
see hingekriipivalt kibemagus tunne, et veel paar nädalat ja otsas ta ongi
selleks korraks
No comments:
Post a Comment